Sõitke igal
võimalusel ühtlase kiirusega, hoidke gaasipedaal paigal.
Kõige suurem on
kütusetarve olukordades, kus vajame mootorilt suurt võimsust. Need on
kiirendused ja seisva autoga sõidu alustamised. Seega tuleb liiklejana näha
varakult ette liiklusolukordi, teha plaan ning sõita nii, et ei esineks
tarbetuid seisma jäämisi, kiirendusi ega pidurdusi.
Et näha olukordi
ette ja oma tegevust planeerida tuleb pidevalt hoida oma ja ees sõitva auto
vahel piisavat vahekaugust. See väldib sagedasi pidurdusi, me ei sõltu
eessõitjast ning saame liigelda ühtlase kiirusega.
Piisava pikivahe
hindamiseks soovitan lugeda sekundeid kohani, kus lugemise alguseni asus ees
sõitev auto.Me ei tohiks jõuda sellesse kohta vähem kui kahe sekundi pärast.Enamast
öeldakse, et piisavat pikivahet on raske hoida, kuna teised sõidukid tulevad
vahele. Normaalne liiklus eeldabki seda, et vajaduse korral võimaldame enda ees
sõitjatel sõidurada vahetada.
Vältimaks
tarbetuid seisma jäämisi tuleb sobitada sõidukiirust selliselt, et enne foori
jõudmist süttib roheline ning ülekäigurajani jõudmist jõuab jalakäija üle tee.
Kui olete
sunnitud kiirust vähendama või seisma jääma, osake aeglustades vähendada kütuse
hetkekulu nullini. Selleks vabastage aeglustamisel gaasipedaal sidurit
kasutamata ning vajadusel pidurdage ilma sidurile vajutamata, kuni pöördelugeja
näit jõuab mootori tühikäigu pöörete lähedale.
Kui pidurdades on
mootori väntvõlli pöörded lähenenud 1000-le, tuleb edasisel aeglustamisel
vajutada siduripedaali alla, et mootor ei seiskuks.
Kiirendada ei
tohi maksimaalselt gaasi vajutades. Kiirendamine peab toimuma küll kõrgemate
pööretega, kuid mitte ületama 2/3maksimaalsetest. Nii on mootori vedu kerge ja
kiirendamine toimub lühemat aega.
Madalate pöörete
ja suure käiguga kiirendamine viib silindris kütuse ja õhu vahekorra liiga
rikkaks ning nii jõuülekanne kui mootor saavad ülekuurmuse.
Kui soovitud
kiirus on saavutatud juba teise käiguga, võib jätta kolmanda käigu vahele ning
sisse lülitada kohe neljanda, jättes gaasipedaali piisavalt kõrgele, et
kiirendamine ei jätkuks. Kui suure käiguga ei kiirendata, on kütuse hetkekulu
tasasel teel linnasõidul 2 – 4 l/100 km.
Kütusekulu
suureneb oluliselt, kui sõidetakse üle 100 km tunnis. Kütust läheb rohkem ka
siis, kui autol on pakiraami rest, katusel veos, avatud aknad, sõidetakse
vastutuult suure kiirusega, liiga madala rehvirõhuga, peal jäänud piduritega,
esisilla valede seadenurkadega või vedades pakiruumis kaasa esemeid, mis ei
peaks seal olema.
Kütusekulu sõltub
teekonna planeerimisest: saab ju vältida ummikuid, valida parema teekattega
tänavaid, mitte sõita ebatasasustel või vett täis veerennides.
Kõige enam (kuni
3 L /100 km) mõjutavad kütusekulu juhi valed sõiduvõtted.
Kalju Aun
