Sõitke igal võimalusel ühtlase kiirusega, hoidke gaasipedaal paigal.
Kõige suurem on kütusetarve olukordades, kus vajame mootorilt suurt võimsust. Need on kiirendused ja seisva autoga sõidu alustamised. Seega tuleb liiklejana näha varakult ette liiklusolukordi, teha plaan ning sõita nii, et ei esineks tarbetuid seisma jäämisi, kiirendusi ega pidurdusi.
Et näha olukordi ette ja oma tegevust planeerida tuleb pidevalt hoida oma ja ees sõitva auto vahel piisavat vahekaugust. See väldib sagedasi pidurdusi, me ei sõltu eessõitjast ning saame liigelda ühtlase kiirusega.
Piisava pikivahe hindamiseks soovitan lugeda sekundeid kohani, kus lugemise alguseni asus ees sõitev auto.Me ei tohiks jõuda sellesse kohta vähem kui kahe sekundi pärast.Enamast öeldakse, et piisavat pikivahet on raske hoida, kuna teised sõidukid tulevad vahele. Normaalne liiklus eeldabki seda, et vajaduse korral võimaldame enda ees sõitjatel sõidurada vahetada.
Vältimaks tarbetuid seisma jäämisi tuleb sobitada sõidukiirust selliselt, et enne foori jõudmist süttib roheline ning ülekäigurajani jõudmist jõuab jalakäija üle tee.
Kui olete sunnitud kiirust vähendama või seisma jääma, osake aeglustades vähendada kütuse hetkekulu nullini. Selleks vabastage aeglustamisel gaasipedaal sidurit kasutamata ning vajadusel pidurdage ilma sidurile vajutamata, kuni pöördelugeja näit jõuab mootori tühikäigu pöörete lähedale.
Kui pidurdades on mootori väntvõlli pöörded lähenenud 1000-le, tuleb edasisel aeglustamisel vajutada siduripedaali alla, et mootor ei seiskuks.
Kiirendada ei tohi maksimaalselt gaasi vajutades. Kiirendamine peab toimuma küll kõrgemate pööretega, kuid mitte ületama 2/3maksimaalsetest. Nii on mootori vedu kerge ja kiirendamine toimub lühemat aega.
Madalate pöörete ja suure käiguga kiirendamine viib silindris kütuse ja õhu vahekorra liiga rikkaks ning nii jõuülekanne kui mootor saavad ülekuurmuse.
Kui soovitud kiirus on saavutatud juba teise käiguga, võib jätta kolmanda käigu vahele ning sisse lülitada kohe neljanda, jättes gaasipedaali piisavalt kõrgele, et kiirendamine ei jätkuks. Kui suure käiguga ei kiirendata, on kütuse hetkekulu tasasel teel linnasõidul 2 — 4 l/100 km.
Kütusekulu suureneb oluliselt, kui sõidetakse üle 100 km tunnis. Kütust läheb rohkem ka siis, kui autol on pakiraami rest, katusel veos, avatud aknad, sõidetakse vastutuult suure kiirusega, liiga madala rehvirõhuga, peal jäänud piduritega, esisilla valede seadenurkadega või vedades pakiruumis kaasa esemeid, mis ei peaks seal olema.
Kütusekulu sõltub teekonna planeerimisest: saab ju vältida ummikuid, valida parema teekattega tänavaid, mitte sõita ebatasasustel või vett täis veerennides.
Kõige enam (kuni 3 L /100 km) mõjutavad kütusekulu juhi valed sõiduvõtted.
Kalju Aun