LP õpilased! 

Kui Te olete tulnud riskipiirkonnast, või tunnete end haigena, palume võtta ühendust autokooliga (sõiduõpetajaga) ja palume koolitusele, ka õppesõitu mitte tulla! Teooria tunde Autokoolis ei toimu. Õppetöö praktika osa (sõidutunnid jne.) jätkuvad seni kehtinud korra järgi.

 1.02.2020. aastal muutub rida määruseid, mis puudutavad
 eksamineerimist ning on leitav siit:
 https://www.riigiteataja.ee/ilmumised_tulemus.html?kpv%3D16.01.2020%26rtOsaId%3D2&source=gmail&ust=1579290619665000&usg=AFQjCNEzHf0JrBulOAsvxZLlqxEPy1bpEA" style="">https://www.riigiteataja.ee/ilmumised_tulemus.html?kpv=16.01.2020&rtOsaId=2
 
       * Üldist

 1.1 Neile õpilastele, kes alustavad autokoolis õppimist pärast 01.
 veebruari,  kestab B-kategooria mootorsõidukijuhi esmaõppe algastme
 koolitus minimaalselt neli nädalat, aga see sõltub eelkõige autokooli
 võimekusest õppetöö planeerimisel. Õppeprotsessi raames läbitakse
 vähemalt 30 sõidutundi ning 28 teooriatundi.

 1.2 Need, kes alustavad õpinguid enne 1.02, siis nemad saavad õppida
 veel vana õppekava järgi, aga teooria- ja sõidueksamile tulevad juba
 uue, kehtiva määrus nõuete järgi. Isik, kes on alustanud õpinguid
 enne 2020. aasta 1. veebruari, kuid mitte varem kui 2019. aastal, võib
 õpingud läbida õpingute alustamise ajal kehtinud mootorsõidukijuhi
 ettevalmistamise õppekava alusel.

 1.3 Kõik pärast 1.02 teooria- ja sõidueksamitele tulijad teevad
 eksameid uue korra järgi, olenemata sellest millal on kool lõpetatud.

       * Teooriaeksam

 2.1 Liiklusteooriaeksamile jäävad samad küsimused, mis on kasutusel
 alates 3.06.2019. Küsimuste teemadeks on endiselt liiklusreeglid,
 liiklusohutus, liikluspsühholoogia ning sõiduki tehnoseisundi
 temaatika (tehno ja muud kategooria). Küsimusi lisandub jooksvalt
 juurde ja andmemaht on juba päris suur. B-kategooria riikliku
 teooriaeksami küsimustele vastamiseks on endiselt kuni 30 minutit, kuid
 lisandub 10 küsimust ehk kokku tuleb vastata 40 küsimusele.

 Maksimaalne vigade arv riiklikul teooriaeksamil on viis, kuid tulevad
 teatavad erisused. Nimelt on teooriaeksami suurim erisus küsimuste
 olulisuse hindamises. Kui seni oli maksimaalne vigade arv neli,
 olenemata teemaplokist, kus vead tehti, siis edaspidi on erisus
 liiklusohutuse kategooria küsimustes. Tegemist on küsimustega, mis
 kirjeldavad liiklussituatsioone, kus reaalses liikluses võib keegi viga
 saada või hukkuda. Neile vastamisel võib teha maksimaalselt ühe vea.
 Seega maksimaalne vigade arv on teooriaeksamil viis sellisel juhul, kui
 liiklusohutuse alastes küsimustes ei ole üle ühe vea. Juhul kui
 liiklusohutuse kategoorias ei tehta ühtegi viga, siis sooritatuks
 loetakse teooriaeksam, kus ülejäänud kolmes kategoorias on
 maksimaalselt kuni viis viga.

 Juhul kui liiklusohutuse kategoorias tehakse üks viga, siis sooritatuks
 loetakse teooriaeksam, kus ülejäänud kolmes kategoorias on
 maksimaalselt kokku kuni neli viga. Sellise näite korral ei või olla
 ülejäänud kolmes kategoorias viis viga seepärast, et vigade koguarv
 tuleks sellisel juhul kokku kuus, kuid maksimaalne koguvigade arv on
 B-kategooria riiklikul teooriaeksamil viis.  Juhul kui liiklusohutuse
 teemaplokis on kaks või enam viga, siis on teooriaeksami tulemus
 mittesooritatud (isegi siis, kui ülejäänud kolmes teemaplokis pole
 ühtegi viga). Järelikult võibki olla olukord, kus ühel juhul on
 näiteks viie veaga teooriaeksam sooritatud ning teisel juhul kahe veaga
 eksamitulemus mittesooritatud.

 2.2 Alates 1.04 võimaldame juhikandidaatidele teooriaeksamile
 registreerumist pärast teooriaõppe lõppu. Selleks peab kool saatma
 andmed registrisse pärast kooli teooriaõppe lõppu. See võimalus on
 vabatahtlik ja seda ei pea kasutama. Teooriaeksamile võib tulla ka
 hetkel kehtiva korra järgi, kus kool on lõpetatud ja tunnistus
 väljastatud.

       * Sõidueksam

 3.1 Üldiseks sõidueksami kestuseks kehtestatakse vähemalt 45 minutit.
 B-kategooria piiratud juhtimisõiguse ja AM-kategooria puhul jääb
 kehtima vähemalt 25 minutit. Ka A-, A1- ja A2-kategooria sõidueksamite
 kestus, mis senise 35 minuti asemel muutub 45 minutiks.

 3.2 Muudatusena kaotatakse kohustus võtta B-kategooria sõidueksam
 vastu Maanteeametile kuuluva eksamiautoga. Muudatus võimaldab
 sõidueksamit sooritada ka juhi koolitajale kuuluva sõidukiga, kui see
 vastab määruse sätestatud nõuetele. See muudatus kehtib nii manuaal-
 kui ka automaatkastiga sõidukile. Sellisel juhul istub sõiduõpetaja
 ees ja eksamineerija sõiduki tagaistmel. Teised variandid ei ole
 lubatud. Kaamera paigaldab sõidukisse eksamineerija ning muud
 salvestusseadmed ei ole lubatud. Kui eksam viiakse läbi autokooli või
 muu sõidukiga, siis teavitab eksamineerija eksamineeritavat suuliselt
 salvestusseadmete olemasolust ja töötamisest. Salvestise vaatamisel
 juhindume ikka - andmesubjektil on eksamisalvestisele juurdepääs
 kirjaliku põhjendatud taotluse alusel, mis esitatakse Maanteeameti
 eksamikeskuse juhatajale. Eksamisalvestuse vaatamise aeg lepitakse kokku
 eksamikeskuse juhatajaga.

 3.3 Kui isik, kes tohib sõita üksnes automaatkäiguvahetusega
 sõidukiga, sooritab täiendava juhtimisõiguse kategooria
 mootorsõiduki või autorongi sõidueksami manuaalkäigukastiga
 sõidukiga, siis uuel väljastataval juhiloal koodi 78 (piirang
 automaatkäiguvahetusega sõiduki kasutamiseks) enam ühegi kategooria
 puhul ei märgita. Kui juhtimisõiguse taotleja omab juba
 manuaalkäigukastiga B-, BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, D1- või
 D1E-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning on edukalt sooritanud
 täiendava auto või autorongi kategooria juhtimisõiguse saamiseks
 nõutava sõidueksami automaatkäiguvahetusega sõidukiga, siis ei kanta
 juhiloale koodi 78.

 3.4 Alates 1.04 on autokoolil võimailik soovi korral läbi MNT
 e-teeninduse registreerida oma õpilased sõidueksamile. Selleks:

       * Eksamikeskus peab olema avanud koolile võimaluse aja broneerimiseks
 ( info koolidele eraldi, et kuidas seda teha)
       * Juhikandidaat peab olema MNT e-teeninduses andma koolile volituse
 (volituse vorm olemas e-teeninduses) oma andmete töötlemiseks ja
 õigused enda registreerimiseks
       * Kool maksab juhikandidaadi eest riigilõivu
       * Kool saab ise kolm päeva enne eksami toimumist eksamineeritavaid
 vahetada.

 Info registreerimise kohta edastame eraldi koos juhendiga.

 3.5 Harjutused ja hindamine on saadaval määruses, koolidel on info
 olemas ja seda siin lahti kirjutama ei hakka.

       * Õppimine koolis

 4.1 Lisatakse võimalus asuda mootorsõidukijuhi koolituskursusele
 õppima ka isikutel, kes soovivad oma oskusi ja teadmisi täiendada muul
 juhul kui kehtivas määruses toodud juhtimisõiguse taastamine.
 Tegemist on õppega kui isikul on olemas kõik tingimused eksamite
 sooritamiseks ja juhiloa taotlemiseks (välisriigi juhiloa olemasolu,
 koolituskursus on läbitud ja isik soovib enne eksameid end täiendada,
 juhtimisõiguse taastamine jms). Sellisteks olukordadeks võib olla ka
 juhtimisõiguse kategooria laiendamine või välisriigis välja antud
 juhiloa vahetamine Eesti juhiloaks. Nimetatud olukordades ei ole
 määruse kohane koolituse läbimine kohustuslik aga isikul võib
 tekkida soov enne juhtimisõiguse kategooria laiendamist või juhiloa
 vahetamist saada õpet autokoolist. Samuti on võimalik juhtimisõiguse
 omamisel, kuid näiteks pole pikalt autorooli sattunud, minna autokooli
 õppesõitu.

       * Eeltoodu võimaldab koolidel registreerida selline õpilane
 õppegruppi.

       * Jätkuõpe

 5.1 Alates 1.02, kui eksamineeritav ei soorita sõidueksamit kolmandal
 korral, siis suunatakse ta autokooli jätkuõppele, kus ta peab läbima
 vähemalt kaks sõidutundi. Uuele sõidueksamile saab registreerida
 pärast jätkuõppe läbimist. Sellekohane teade kuvatakse teenindajale
 kui ka juhikandidaadile e-teeninduses, et enne ei saa sõidueksamile
 registreerida, kui jätkuõpe on läbitud ja kool on selle kohta andmed
 registrisse saatnud. Jätkuõpet võib läbida suvalises autokoolis.

 Näiteks: kui isik on eelnevalt mittesooritanud 3 sõitu, 4. eksam on
 peale 01.02 ja jätkuõppele läheb peale 6. mittesooritamist?

 Jah, alates 01.02 hakatakse nullist lugema, ehk siis 4,5,6 kukub läbi
 ja siis läheb kooli.

 Jätkuõppe eesmärgiks ei ole pelgalt sõidutund, vaid juhikandidaadil
 on soovitav oma eelnevad sõidueksami raportid koolile esitada ja
 õpetaja koostab seal esile toodud puuduste osas plaani, mida on vaja
 jätkuõppe raames harjutada, korrata. Määruses on toodud miinimum
 tundide arv.

       * Sõidueksami kaart

 6.1 Sõidueksami kaarti täiendatakse ka vaidlustamisviitega.
 Haldusmenetluse seaduse § 57 lõike 1 kohaselt on nõutud, et
 haldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha,
 tähtaja ja korra kohta. Mis tähendab, et isikul on eksami
 vaidlustamise info kaardil olemas ja ta saab selle kätte MNT
 e-teeninduse postkastist. Kindlasti suunata inimesi sõidueksami kaarti
 lugema, kuna see muutub oluliselt informatiivsemaks.

       * Kõik muudatused MNT kodulehel eksamite kohta viime sisse jooksvalt
 ja lisame ka õppematerjali, mida saate kasutada. Koduleht on „elav“
 ja sinna lisandub pidevalt informatsiooni.
       * Soovitan uue määruse valguses esimestel sõidueksamitel (olenemata
 kategooriast) võimalusel kaasa sõita, osaleda, et saada ülevaade
 eksamil toimuvast, harjutustest ja hindamisest. Kui tekib küsimusi,
 siis kogun need kokku ja saadan infoks kõikidele.
       * Palun lugeda uued õigusaktid läbi ja tutvustada neid ka
 õpilastele.

 Lugupidamisega

 Tarmo Vanamõisa

 Eksamiosakonna juhataja

 Maanteeamet

 Links:
 ------
 [1]
 https://www.riigiteataja.ee/ilmumised_tulemus.html?kpv%3D16.01.2020%26amp;rtOsaId%3D2&source=gmail&ust=1579290619665000&usg=AFQjCNHJCvWHHNJcO41xrn2Nu6LNUoIdxQ" style="">https://www.riigiteataja.ee/ilmumised_tulemus.html?kpv=16.01.2020&rtOsaId=2

Head uut aastat! 

Sõitke igal võimalusel ühtlase kiirusega, hoidke gaasipedaal paigal.

Kõige suurem on kütusetarve olukordades, kus vajame mootorilt suurt võimsust. Need on kiirendused ja seisva autoga sõidu alustamised. Seega tuleb liiklejana näha varakult ette liiklusolukordi, teha plaan ning sõita nii, et ei esineks tarbetuid seisma jäämisi, kiirendusi ega pidurdusi.

Et näha olukordi ette ja oma tegevust planeerida tuleb pidevalt hoida oma ja ees sõitva auto vahel piisavat vahekaugust. See väldib sagedasi pidurdusi, me ei sõltu eessõitjast ning saame liigelda ühtlase kiirusega.

Piisava pikivahe hindamiseks soovitan lugeda sekundeid kohani, kus lugemise alguseni asus ees sõitev auto.Me ei tohiks jõuda sellesse kohta vähem kui kahe sekundi pärast.Enamast öeldakse, et piisavat pikivahet on raske hoida, kuna teised sõidukid tulevad vahele. Normaalne liiklus eeldabki seda, et vajaduse korral võimaldame enda ees sõitjatel sõidurada vahetada.

Vältimaks tarbetuid seisma jäämisi tuleb sobitada sõidukiirust selliselt, et enne foori jõudmist süttib roheline ning ülekäigurajani jõudmist jõuab jalakäija üle tee.

Kui olete sunnitud kiirust vähendama või seisma jääma, osake aeglustades vähendada kütuse hetkekulu nullini. Selleks vabastage aeglustamisel gaasipedaal sidurit kasutamata ning vajadusel pidurdage ilma sidurile vajutamata, kuni pöördelugeja näit jõuab mootori tühikäigu pöörete lähedale.

Kui pidurdades on mootori väntvõlli pöörded lähenenud 1000-le, tuleb edasisel aeglustamisel vajutada siduripedaali alla, et mootor ei seiskuks.

Kiirendada ei tohi maksimaalselt gaasi vajutades. Kiirendamine peab toimuma küll kõrgemate pööretega, kuid mitte ületama 2/3maksimaalsetest. Nii on mootori vedu kerge ja kiirendamine toimub lühemat aega.

Madalate pöörete ja suure käiguga kiirendamine viib silindris kütuse ja õhu vahekorra liiga rikkaks ning nii jõuülekanne kui mootor saavad ülekuurmuse.

Kui soovitud kiirus on saavutatud juba teise käiguga, võib jätta kolmanda käigu vahele ning sisse lülitada kohe neljanda, jättes gaasipedaali piisavalt kõrgele, et kiirendamine ei jätkuks. Kui suure käiguga ei kiirendata, on kütuse hetkekulu tasasel teel linnasõidul 2 – 4 l/100 km.

Kütusekulu suureneb oluliselt, kui sõidetakse üle 100 km tunnis. Kütust läheb rohkem ka siis, kui autol on pakiraami rest, katusel veos, avatud aknad, sõidetakse vastutuult suure kiirusega, liiga madala rehvirõhuga, peal jäänud piduritega, esisilla valede seadenurkadega või vedades pakiruumis kaasa esemeid, mis ei peaks seal olema.

Kütusekulu sõltub teekonna planeerimisest: saab ju vältida ummikuid, valida parema teekattega tänavaid, mitte sõita ebatasasustel või vett täis veerennides.

Kõige enam (kuni 3 L /100 km) mõjutavad kütusekulu juhi valed sõiduvõtted.

Kalju Aun