Õige pikivahe on väga tähtis!
Kolm (ja rohkem) sekundit asulavälisel teel.
- Tänuväärselt on ka Eesti seadusandja pikivahedele senisest rohkem tähelepanu pööranud 1. juulil jõustuvas liiklusseaduses. Seaduses on lahti seletatud, et ohutu pikivahe korral kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks vähemalt kaks sekundit asulasisesel ja vähemalt kolm sekundit asulavälisel teel.
-
Pidurdamine koosneb kolmest etapist: reageerimine, aeglustuse kasv ja püsiva aeglustuse faas. Reageerimine on ajavahemik ohu märkamisest kuni aeglustuse alguseni. Praegusel juhul peetakse selleks juhi reageerimisaega koos jala viimisega piduripedaalile (levinud käsitluse kohaselt 0,8 sekundit) ning pidurisüsteemi rakendumise aega (sõiduautodel tavapäraselt 0,2 sekundit).
-
Aeglustuse kasvu faasis pidurdusjõud suureneb ja saavutab maksimumi. Sõiduautode puhul kulub selleks tavapäraselt 0,1 sekundit. Püsiva aeglustuse faasi kestuse määravad suuresti sõiduki liikumise kiirus ning sidestus tee ja sõiduki vahel.
-
Suhteliselt ohutu pikivahe leidmisel peab taga liikuv sõiduk piltlikult öeldes saavutama maksimaalse aeglustuse hiljemalt samas kohas, kus ees liikuva sõiduki pidurituled põlema hakkasid. Seega peab sõidukite vahel olema minimaalselt vahemaa, mis tagumise sõiduki juhil kuluks ohu märkamisest kuni sõiduki maksimaalse aeglustuse saavutamiseni.
-
Kui ajaliselt kulub selleks kokku 1,1 sekundit, siis vahemaa leidmisel peab arvestama ka sõiduki kiirust. Nii läbib sõiduk kiirusel 50 km/h 1,1 sekundi jooksul 15 meetrit ja kiirusel 90 km/h umbes 25 meetrit. Seda peetakse minimaalseks pikivaheks, mille puhul taga liikuva sõiduki juhil on võimalik ees liikujaga kokkupõrget vältida, kui viimane ootamatult pidurdab.
Vaata mis võib juhtuda, kui pikivahe pole õige:
